Mõnikord tekib tunne, et oled seda tänavat juba näinud, selles majas juba viibinud või taolist olukorda kogenud. Sa tead, mida vastab sinu vestluskaaslane ja milliste žestidega ta öeldut saadab. Millega on tegemist? Kas lihtsalt illusiooni või märkidega paralleelsest reaalsusest?
pilt: dreamstime.com
Deja vu(prantsuse keeles déjà vu = “juba nähtud”) on eriline seisund, kui inimene arvab või tunneb, et ta on taolises olukorras juba olnud, kuid ei oska seostada seda tunnet mingi konkreetse minevikusündmusega.
Deja vu: seletamatu fenomen
Termin deja vu on pärit XIX sajandist prantsuse psühholoogilt Émile Boiracilt ning on sageli seostatud taoliste nähtustega nagu jamais vu(„mitte kunagi nähtud“) ja deja vecu(„juba üleelatud“).
Massachusettsi tehnikainstituudi teadlaste andmetel vastutab deja vu kogemuste tekke eest aju mälukeskus hipokampus. Seal paiknevad neuronid vastutavad saadud informatsiooni kogumise ja analüüsi eest. Hipokampus otsib analoogiat praeguse sündmuse ja juba kogetud sündmuse vahel ning ei pruugi vahel kaht sündmust eristada. Déjà vu tüüpi kogemuste põhjuseks on seega aju ajutine võimetus sorteerida ja korrektsel moel jäädvustada kogutavat värsket informatsiooni.
Pange tähele: taolise häire põhjusteks võivad olla väsimus, stress, depressioon, keha ülesoojenemine või külmumine, õhurõhu mõju ning erinevad haigused.
Tähelepanu väärib veel üks huvitav uuring, mille viis läbi psühholoog Ann Cleary Colorado Ülikoolist.
On teada, et aju seostab uut olukorda talle teadaolevate üksikdetailide või –esemetega. Teadlased palusid vabatahtlikel katsealustel vaadata tuntud arhitektuurimälestiste ja ajalooisiksuste pilte ning püüda meelde tuletada nende nime või asukohta. Uuringu tulemusel selgus, et isegi juhul kui inimene ei teadnud vastust, suurenes siiski aju neuronite aktiivsus . Osalejate küsitluse käigus tuli välja, et paljud ei osanud õigesti vastata küsimusele, sest pildil kujutatu assotsieerus neil mingi muu varem nähtud asja või esemega.
Ann Cleary on kindel, et taoline seisund sarnaneb väga deja vu efektiga.
Kes meist võib deja vud kogeda?
Umbes 90 % inimestest on deja vuga vähemalt korra elus kokku puutunud. Teadlased on arvamusel, et on olemas kaks eluperioodi, mil suureneb deja vu tekkimise tõenäosus. Esimene neist langeb inimese 17. eluaastale, mil noortel hakkab kujunema täiskasvanulik maailmavaade. Teine periood algab 35. ja lõpeb 40. eluaastal – selles vanuses püütakse oma elu rohkem analüüsida. Mis puutub lastesse, siis nemad ei saa deja vud enne 11. eluaastat kogeda, sest siis ei ole aju veel piisavalt arenenud.
Deja vu: asjatundjate arvamus
Parapsühholoogid püüavad seletada efekti, lähtudes reinkarnatsioonist. Vastavalt hinduismile elab inimene lõpmatult palju elusid. Mõned eelmise elu sündmused võivad jääda mällu ning kutsuda ette deja vu efekti.
Psühholoogid aga arvavad, et deja vu efekti puhul on tegemist inimese omapärase enesekaitsega. Inimaju püüab tundmatus olukorras või kohas leida talle tuttavaid esemeid või detaile, et vältida psühholoogilist stressi.
Füüsikud on arvamusel, et nii tulevik, minevik kui ka olevik eksisteerivad üheaegselt, kuid inimene on võimeline tajuma üksnes olevikku. Mingi häire tulemusel võib aju hakata tajuma valet informatsiooni.
Psühhiaatrid seostavad deja vud ajutise epilepsiaga, mis võib mõnedel juhtudel olla inimese tervisele ohtlik.
Enamikul juhtudel on deja vu efekti siiski võimalik loogiliselt seletada, nagu näiteks järgmisel huvitaval juhul. Nimelt läks üks USA elanik Fort Laramiesse(Wyomingi osariik) ning oskas kirjeldada fordi ruume ja uste asetust enne nende nägemist. Turismirühm pidas seda üleloomulike võimete ilminguks, kuid turist astus teel suveniiripoodi ning nägi seal raamatut „Queen of Bedlam“, mida oli kunagi ammu lugenud. Romaanis olid fordi ja tema ümbruste üksikasjalikud kirjeldused. Kui ta poleks romaani näinud, poleks ta osanud oma teadmisi seletada.
Kas oled deja vud kunagi kogenud?
