Igaüks meist on olnud olukorras, kui keegi on sind alandanud. Selle vältimiseks oleks lihtsalt võinud öelda midagi muud, säilitamaks eneseuhkust.
Näiteks:
- sõber laenab pidevalt raha ja ei kavatse tagastada
- ülemus sõimas sind töökaaslaste juuresolekul
- sõbranna püüab näidata sind „halvemalt poolt”
Mida oleks pidanud teisiti tegema, kuidas kaitsta oma seisukohti ja eneseuhkust. Kokku on neli sammu selle eesmärgini jõudmiseks. Ära lase ennast kasutada!
# 1. Intonatsioon
Kõneleja võib intonatsiooni muutes oma nõrkusi tahtmatult paljastada. Hääl ei tohi väriseda ega sisaldama paanika noote. Ta peab olema tasane, metalse kõlaga. Ära lõpeta vastust tõusva intonatsiooniga, mis näitab ebakindlust. Hääle langemine lause lõpetamisel muudab arvamust kaalukaks ja autoriteetseks.
# 2. Ära hakka vabandama
Pea meeles, et vabandada jõuad alati, esitada oma seisukohti aga mitte. Ära räägi sellest, mida teised arvavad, vaid ikka endast, alustades rünnakut sõnadega „Ma ei ole nõus”, „Ma arvan”, „Ma ei...”, mitte aga „Mul on kahju, et ma mõtlesin seekord valesti, eks järgmine kord püüan teistmoodi”
# 3. Õpi kontrollima oma kehakeelt
Kui sind solvatakse või sõimatakse, siis oled sina paanikas. Keha hakkab otsima abi kõige esimesena, isegi siis, kui sulle tundub, et suudad kontrollida oma käitumist. Alandlik naeratus, kulmu kortsutamine, õlgade surumine – kõik see on justkui „kaitsemüüri langemine”. Sa annad ennem alla, kui jõuad midagi enda kaitseks öelda.
Selliseid reflekse tuleb rangelt ignoreerida. Istu maha või seisa sirgelt ning vaata vastasele otse silmadesse. Kuula teda tähelepanelikult, ära sega vahele, seejärel hakka külmavereliselt oma arvamust esitama. Nõua, et ka sinule ei segataks vahele, sest oled seda ära teeninud – sa ju kuulasid teda ka.
# 4. Sina ütled viimase sõna
Olukord peab jõudma oma loogilise lahenduseni. Paku mingit lahendust või kompromissi, kui vaidlesid ülemusega. Kui aga tülitsesid sõbrannaga, siis võid julgelt öelda, et ei muuda oma arvamust – eks te veel jõuate leppida, aga sina oled siis võitja, kelle arvamust alati aktsepteeritakse ja kelle sõna midagi tähendab.
