Meie ajus on olemas erilised saleduse salakangid ja kui sind on ära tüüdanud liigse kaalu probleem, siis õpi seda keerulist mehhanismi juhtima.
pilt: freedigitalphotos.net
Magusahimu on ürgne ellujäämisinstinkt!
Iga kord, kui saame füüsilist naudingut kas seksist või šokolaaditordist, eraldatakse verre dopamiini hormooni. Mida rohkem suhkrut ja rasvast sööme, seda rohkem toodetakse dopamiini ja seda parem on enesetunne. Suhkrud ja rasvad annavad organismile rohkem energiat ning seetõttu on aju evolutsiooni käigus harjunud reageerima ja nõudma just taolist toitu – on ju ellujäämiseks vaja energiat, mis siis et toidupuudust meil ei ole.
Kuidas juhtida? Me elame ajal, kus enamikul arenenud riikide elanikel on ka piisavalt toitu. Seega ei ole meil rohkeid rasvavarusid tulevikuks vaja. Seda enamgi, et magusad ja rasvased toidud on suurtes kogustes kahjulikud, tuues kaasa palju probleeme, alustades tselluliidi ning lõpetades infarktiga. Kui sul tekib järgmine kord magusasoov, kinnita endale, et sa pole näljane ning täna oma aju korraliku töö eest. Tema ju arvab, et elad siiamaani koopas ning järgmine toidukord niipea ei tule. Selline käitumine aitab vältida kahjulikke ja kaloririkkaid vahepalasid.
Aju õpib imekiiresti
Ajul on hea omadus õppida. Mõningaid asju õpib ta aga kiiresti ning alateadlikult, teisi aeglasemalt. Nende kiiresti õpitavate seoste hulka kuulub ka söömine. On ju iseenesestmõistetav, et telekaga seostub söömine, kuna oled mitu korda filmi ajal näksinud ning ajule oli see tegevus meeltmööda. Pea meeles: mida sagedamini sa aju nõudmisi rahuldad, seda raskem on neile järgmine kord vastu panna.
Kuidas juhtida: me näitame ise oma ajule, millal võib toitu nõuda ja millal mitte. Kui sa pead 3-4 korda vastu ega näksi teleka ees, siis muutuvad mälestused sellest tegevusest üldjuhul nõrgemaks ning soov midagi süüa kaob ajapikku ära.
Mõtted eelseisvast söögikorrast toovad palju rohkem naudingut kui toit ise
Igasugune toit paneb organismi tootma dopamiini, kuid erinevates kogustes: nagu sai enne öeldud, kõige rohkem dopamiini saame magusat ja rasvast süües. Need toidud on niivõrd võimsad ajustimuleerijad, et hormooni hakatakse tootma üksnes toidule mõeldes. See dopamiinivool tekitabki taltsutamatu soovi süüa šokolaadi, kooki, praetud kartuleid, jäätist ja muid ebatervislikke roogasid. Kuid juba söömise ajal hakkab dopamiini tase langema.
Kuidas juhtida? Unistada sadadest tortidest on palju meeldivam, kui neid pärast seedida ja organismi koormata. Kujuta ette, kuidas sa sööd midagi maitsvat, kuid vähekasulikku, ning piirdu fantaseerimisega. Tuleta endale meelde, et sellistel ajahetkedel saad palju rohkem naudingut, kui söömise ajal.
Lõppude lõpuks vajad siiski toitu, kuid süüa tuleb midagi tervislikku, õigel ajal ja õigetes kogustes.
