Sõna „vitamiin“ pärineb ladinakeelsest sõnast „vita“, mis tähendab elu. Vitamiinid on toitainete rühm, millesse kuuluvad madalmolekulaarsed orgaanilised bioaktiivsed ühendid, mida inimorganism vajab normaalseks funktsioneerimiseks ja arenguks.
pilt: dreamstime.com
Sõna „vitamiin“ pakkus välja poola teadlane K.Funk 1912. aastal. Organismi saabub vitamiine põhiliselt toiduga. Mõningad vitamiinid sünteesitakse soolestikus mõnede mikroorganismide elutegevuse tulemusel, kuid nendest tavaliselt ei piisa. Vitamiinid võtavad osa ainevahetuse reguleerimisest ja ensüümide moodustumisest, samuti on vajalikud keemiliste protsesside toimumiseks. Mõne vitamiini puudus viib ainevahetuse häireteni.
Milliseid vitamiine saame liiga vähe?
Pikemaajalise vitamiinipuuduse tulemusel arenevad välja avitaminoos või hüpovitaminoos. Vitamiinipuuduse põhjuseks ei pruugi alati olla ebatervislik toitumine, mõnedel juhtudel ei suuda organism lihtsalt vitamiine omastada või transporteerida.
Teadlased on välja toonud need vitamiinid, mida tavaliselt saame toiduga liiga vähe. Kõige halvem olukord on C-vitamiiniga, mille puudus esineb 70-100% lastel, rasedatel ja rinnaga toitvatel naistel ning 60 % täiskasvanutel. 40-80% inimestest ei saa piisavalt B-rühma vitamiine või karoteeni. Defitsiitsete vitamiinide hulka kuulub ka fooliumhape.
Inimese vitamiinivajadus suureneb kasvuea jooksul, raseduse ja rinnaga toitmise ajal, mõne viirushaiguse tõttu, suurenenud füüsilise ja vaimse koormuse korral, samuti külmal aastaperioodil.
Kevadine vitamiinipuudus
Peaaegu kõigil inimestel esineb kevaditi vitamiini- ja mineraalipuudus, millega kaasneb terve rida tüüpilisi sümptomeid. Kui oled väsinud, unine ning kergesti ärrituv, ei suuda keskenduda, sul on kuiv nahk, vistrikud ja murduvad küüned, siis kannatad vitamiinipuuduse all.
Samas võib ka vitamiinide ülemanustamine osutuda tervisele kahjulikuks. Nii suure koguse vitamiinide ühekordne manustamine kui ka pikaajaline vajaliku koguse ületamine võivad viia hüpervitaminoosi arenemiseni. Vitamiine ja mineraale saab küll osta apteegist ilma retseptita, kuid siiski tuleb olla mõõdukas nende tarbimisel.
Mida võtta?
Tänapäeval on teada 13 vitamiini, mis on inimesele elutegevuseks hädavajalikud: В1, В2, В6, В12, РР, С, А, D, Е, К, foolium- ja pantoneenhape, biotiin.
A-vitamiin vastutab nägemise ja kasvu eest. Kui sul esineb viimasel ajal nägemisprobleeme, vajad ilmselt rohkem A-vitamiini.
D-vitamiin on vajalik tugevate luude jaoks, kuna üksnes D-vitamiini toimel suudab organism omastada kaltsiumit. D-vitamiini saame kalast või päevitades.
E-vitamiin on tuntud oksüdant. E-vitamiini defitsiidi peamiseks tunnuseks on lihasnõrkus.
K-vitamiini on vaja vere hüübimiseks. Keskealistel inimestel kohtab K-vitamiini puudust üsna harva, kuna soolestikus elavad mikroorganismid on võimelised seda elementi ise sünteesima. Tõsi küll, osteoporoosi põhjuseks on just nimelt selle vitamiini defitsiit.
C-vitamiin on üsk populaarsemaid vitamiine. Ta aitab suurendada organismi vastupanuvõimet haigustele ning ennetab vähihaiguste arenemist.
Enimlevinud müüdid vitamiinide kohta
1. Mõned arvavad, et kõik vajalikud vitamiinid on võimalik saada taimetoidust. See pole tõde. Puu- ja köögiviljades leiduvad üksnes C-vitamiin, karotenoidid ja fooliumhape. Hädavalikud B-rühma vitamiinid sisalduvad liha- ja piimatoodetes. Tõsi küll, nende saamiseks on vaja ära süüa üsna palju liha: näiteks B2-vitamiini ööpäevanormi saame, süües ära 150 g maksa või 800 g kohupiima.
2. On ekslik arvamus, et talvel ja kevadel on võimalik kompenseerida vitamiinipuudust koduste konservidega. Konserveeritud puu- ja köögiviljadega peab olema ettevaatlik. Kasulikke aineid on nendesse vähe jäänud, küll aga sisaldavad need palju suhkrut või soola. Kõige rohkem vitamiine säilib see-eest kuivatatud või külmutatud toodetes.
3. Pole õige ka väide, et kõik vajalikud vitamiinid on võimalik saada toiduga. Organismi füsioloogilised vajadused on välja kujunenud kogu inimevolutsiooni käigus. Seega on võimalik kõik vajalikud vitamiinid küll saada, kuid süües suurtes kogustes naturaalset toitu. See pole aga tänapäeva inimesel alati võimalik. Näiteks on B1-vitamiini ööpäevanormi(1,4 mg) saamiseks vaja ära süüa 700-800 g rukkileiba või 1 kg väherasvast liha. Kuid taoline ülesöömine ohustaks omakorda tervist ja viiks kahtlemata ülekaalulisuseni.
4. Arvatakse, et „sünteetilised vitamiinid“, mida on võimalik apteegist osta, on halvemad kui naturaalsed, toiduga saadud ained. Tegelikkuses on vitamiinikompleksides sisalduvad elemendid looduses leiduvatega identsed – seda nii keemilise koostise kui ka bioloogilise aktiivsuse poolest. Veelgi enam, polüvitamiine on organismil lausa kergem omastada.
