Vananemine on bioloogiline protsess, mida siiamaani pole kellelgi õnnestunud vältida. Teadlased pole ühel arvamusel, mis on vananemise peamine põhjus, kuid neil on mitmeid teooriaid, mis osaliselt langevad kokku, kuid enamasti räägivad teineteisele vastu.
pilt: internet
Bioloogiline paratamatus
Gerontoloogia, teadus, mis uurib organismide vananemise põhjusi ja mehhanisme, on umbes 100 aastat vana. See tähendab, et vananemist on teaduslikult uuritud juba sajand. Selle aja jooksul on jõutud järeldusele, et vananemine pole lihtsalt meie keha kulumise kõrvalnähtus, vaid see olevat organismi geneetiliselt programmeeritud protsess. Selle seisukohta kasuks on mitmeid tõestusi. Näiteks on teada, et bambus paljuneb risoomidega umbes 15-20 aasta jooksul, kuid ei vanane selle aja jooksul. Pärast seemnete valmimist taim hukkub: ilmselt sel eesmärgil, et võimaldada „järglastele“ kasvuruumi.
Sarnaselt vananeb ka forell: kohe pärast kudemist hakkab kala kiiresti vananema ning sureb juba 1-2 kuu pärast. Kuid paljude forelliliikide lõpustel elavad ebapärlikarbi vastsed, kes vajavad forelli oma arenguks. Selleks et kala ei sureks, toodavad vastsed erilisi aineid, mis blokeerivad forelli vananemist. Tänu sellele võib forell elada kuni 30 korda kauem ning kudeda veel mitmeid kordi.
Olgu eeltoodud tõestuseks, et vananemise peapõhjuseks on geneetiline programm, mida saab õnneks aeglustada. Me sureme selleks, et Maal oleks eluruumi noorematele isenditele, kuid teatud tingimustes võib programmi muuta ning elu pikendada.
Tappev stress
Vananemise paratamatuse mõistmine on alles algus. Teadlaste uueks eesmärgiks on saada aru, missuguseid mehhanisme seejuures kasutatakse ning kas neid saaks muuta.
Vastavalt ühele gerontoloogia teooriale toimub vananemine organismi valkude hävimise tõttu. Paljud teadlased väidavad, et valkude „riknemise“ põhjuseks on glükosüülimine – suhkrute liitmine lipiididele ja valkudele ensüümide abil. Selle tulemusena kannatavad naha, lihaste, kopsude, veresoonte ja teiste organite valgud ning rakkudesse satuvad vabad radikaalid. Organism elab üle oksüdatiivse stressi seisundi, millest johtubki vanadus.
Alternatiivne teooria väidab, et vananemise protsessi tingivad geenide kahjustused. Geneetilised muutused tekivad ümbritseva keskkonna mõjul: radiatsioon, stress, UV-kiirgus, viirused, keemilised ühendid jpm põhjustavad vananemist. Tõsi küll, organismis on olemas eriline DNA struktuuri taastamissüsteem, mis muutub aja jooksul nõrgemaks ehk mida vanemaks inimene saab, seda kiiremini tema organism hävib.
Õigel teel
Kahjuks on võimatu öelda, missugune miljonitest eksisteerivatest vananemise teooriatest annab käega katsutavaid tulemusi. Vananemine on normaalne bioloogiline protsess, mis seisneb organismi kõikide kudede, organite ja organsüsteemide degeneratiivsetes muutustes. Inimestel kaasnevad vananemisega olulised muutused ka vaimses sfääris ning psüühikas. Vananemine toob kaasa nii füüsilise kui ka vaimse töövõime languse, suurema haigestumise, mälu nõrgenemise, nägemise ja kuulmise halvenemise.
Meie, tavalised inimesed, peaksime püüdma oma noorust säilitama kättesaadavate vahenditega. Nimelt on tänapäeva tingimustes võimalik elada 120 aastat. Arstid väidavad, et selleks peaksime eelkõige loobuma suitsetamisest ning elama tervislikult ja looduslähedaselt.
