Lisaks loogikale on meestel ja naistel ka erinev aju-, südame- ja maksaehitus. Seepärast peaks naise ja mehe toit erinema isegi ühe laua taga istudes.
pilt: dailymail.co.uk
Tavaliselt soovitatakse naistele süüa köögi- ja puuvilju, täisteratooteid, kala ja kanaliha. Vastavalt teaduslikele uuringutele vähendab taoline toit naiste suremust võrreldes lääneliku toidu söövate naistega. Viimased söövad enamasti töödeldud liha(vorst, viinerid), friikartuleid ja maiustusi. Selliste toitumiseelistustega naiste suremus on tervelt 17 % võrra kõrgem. Seega võiks väita, et „läänelik dieet“ on halvem. Samas pole arstide pakutav alternatiiv ideaalne, kuna ei arvesta kõiki naise organismi iseärasusi. Uurime küsimust lähemalt.
Võitlus metalli eest
Räägitakse, et naised kulutavad kergemini raha, sest šopping on neil veres. Võib olla see ongi nii, kuid täiesti kindlalt on teada, et naised loobuvad palju kergemini ühest teisest metallist – rauast, mis on neil samuti veres. Rasedus, rinnaga toitmine ning menstruatsioon kahandavad märgatavalt raua varusid naise organismis. Selle tulemuseks on madal hemoglobiinitase, kuna raud on hemoglobiini tähtsaim koostisosa, ning järelikult ka väsimus, depressioon ja nõrkus.
Menstruatsiooni ajal võib rauakaotus olla niivõrd kriitiline, et selle taastamiseks toidust saadavast rauast ei piisa. Seda eriti juhul, kui naise menüüs domineerivad köögi- ja puuviljad. Kuid isegi vähemintensiivse menstruatsiooni korral vajab naine rohkem rauda kui mees. Selleks aga tuleb süüa LIHA, kusjuures puhtal kujul, mitte aga vorsti või sardelle. Õuntest ja tatrapudrust ei piisa, kuna organism omastab rauda kõige paremini loomse päritoluga toodetest(eriti hästi maksast). Seepärast ei tohiks ükski naine lihast loobuda. Loomulikult peaks liha olema väherasvane ning biifsteekiga tuleks kartuli või pudru asemel süüa hoopis köögivilju.
